Salv 2023.
254 lk.
1911. aastal, kui Jakob Immaanuel Sarapik on lõpetanud tsaariarmee velskrikooli, saadetakse ta koos kaaslastega likvideerima Mandžuurias möllava katkuepideemia tagajärgi. Nad sõidavad rongiga ja põletavad katkuohvrite surnukehi. Kaks aastakümmet hiljem töötab Jakob Sarapik resideeriva velskrina Tallinna Keskvanglas. Seal saab mehe minevik teda korraks kätte.
Käsitletud teema on väga raske ja kui mõtelda, et noored mehed sõitsid rongiga ja pidid surnukehi põletama valged lumememmekostüümid seljas. See tõi kohe paralleeli koroonaajaga, ka siis olid meditsiinitöötajad selliste riietega. Kas sellist rasket elu need noored tahtsidki? Kindlasti mitte.
Kui veel lasta mõttel lennata Jakob Immaanuel Sarapik’u tööle Tallinna Keskvanglas, siis ka see oli talle paras katsumus. Eks meditsiinitöötaja töö on kogu aeg raske, aga kui pead arstiabi andma vangidele, siis see võib veel eriti raske olla. Kõik need analüüsid, protseduurid ja lubatähed.
Rein Raud (sündinud 21. detsembril 1961 Tallinnas) on eesti kirjanik, kultuuriteoreetik ja japanist. Olnud Tallinna Ülikooli rektor (2006–2011).
Raamatuid:
“Paljajalu” 1981
“Kestmine tuleb seest” 1983
“Lumme mattunud” 1987
“Minotauros ; Kõnelev puu” 1988
“Kaupo” 1990
“Kaks küünalt” 1990
“Ratsanik Melchior” 1991, 2016
“Kägude öö” 1995
“Pisiasjad, mis omavad tähtsust” 2000
“Hector ja Bernard” 2004
“Vend” 2008
“Hotell Amalfi” 2011
“Rekonstruktsioon” 2012
“Mis on kultuur?” 2013
“Vanem Paksem Tigedam” 2013
“Täiusliku lause surm” 2015
“Unelindude rasked saapad” 2016
“Kell ja haamer” 2017
“Maailmakirjandus XIX sajandi lõpuni” 2017
“Viimane kustutab tule” 2018
“Tähenduste keeris” 2018
“Olemise voog” 2021
“Päikesekiri” 2021
“Täiused ja tühjused” 2021
“Katkurong” 2023
Rein Raud on Järva valla 47. A. H. Tammsaare kirjanduspreemia laureaat romaaniga “Katkurong”.
