Kohila raamatukogu asub Kohila alevis. Raamatukogu kodu on Kohila mõisa hoonetekompleksi kuuluv paekivist ait-kuivati.
Raamatukogu ajaloost
Kohila Valla Avalik Keskraamatukogu asutati 1925. aastal. Algusaastatel asus raamatukogu vallamaja ruumides ja oli avatud ühel päeval nädalas. Raamatukogu esimene juhataja oli vallasekretär Johannes Maksim ning üldist tegevust korraldas 4-liikmeline raamatukogu nõukogu. Palgalisi töötajaid siis veel polnud. 1929. aastal loodi palgalise töötaja koht ja raamatukogu juhatajana asus tööle Salme Sillamäe. Raamatukogu oli valla eelarvel ja raamatuid laenutati viiel päeval nädalas viis tundi. 1. jaanuari 1926. a seisuga oli raamatukogus 334 raamatut väärtusega 44 912 marka. 1934. aastaks oli fond kasvanud 1085 raamatuni.
Kohila raamatukogu juhatajatena on töötanud Johannes Maksim (1925–1928), Salme Sillamäe (1929–1948), Leida Soodla (1948–1971), Evi Rannamets (1971–2002), Kristiina Bender (alates 2002), Tiiu Talu (2008-2010 ja 2012-2015).
1945. a nõukogude võimu ajal sai raamatukogu uueks nimeks Kohila Aleviraamatukogu. Ruumid asusid rahvamaja teisel korrusel, väikeses läbikäidavas toas. 1954. aastal asutati Kohila Aleviraamatukogu kõrvale Kohila Lasteraamatukogu. Lasteraamatukogu kauaaegne juhataja oli Leida Sammelselg (1954–1971). Aastal 1961 kolisid kaks raamatukogu uutesse laiendatud ruumidesse vallamajas, 1974 kaks raamatukogu liideti ja moodustati ühine Kohila haruraamatukogu ning 1990 anti raamatukogu majandamine Rapla Hariduse- ja Kultuuriosakonnalt üle kohalikule omavalitsusele. Raamatukogu nimeks sai Kohila raamatukogu. Neli aastat hiljem, 1994. aastal kolis raamatukogu Kohila Paberivabriku lasteaia vabaks jäänud ruumidesse II korrusel, kus saadi enda käsutusse kaks lasteaia rühmaruumi. 2007. aastaks oli kogude ja raamatukogu kasutajate arv kasvanud, seetõttu kummitas pidevalt ruumikitsikus.
Ait-kuivati ajalugu
Kohila mõisa ait-kuivati kuulus ruudukujuliselt planeeritud Kohila mõisa südamesse. Kohila mõisa (sks Koil) on esmakordselt mainitud 1438. aastal. Mõisa peahoone lähedal muruväljaku ääres on peale ait-kuivati veel tõllakuur (nüüdseks renoveeritud Kohila mõisakooli algklasside maja), valitsejamaja ja teenijatemaja. Abihoonete paigutus moodustab klassikalise sissepääsu mõisa siseõuele. Ait-kuivati paikneb mõisa auhoovi kaguservas. L-kujuline paekivist hoone jaguneb kuivatiks (põhja-lõuna suunas oleva pikifassaadiga hooneosa) ja aidaosaks (ida-lääne suunas oleva pikifassaadiga hooneosa). Aida ehituses võib märgata eri ajajärke. Vanem osa – lõunatiib on valminud 18. sajandi lõpul. Põhjaküljel eenduv kuivatitiib on saanud mõjutusi Šveitsi stiilist ja juugendist ning pärineb arvatavasti 20. sajandi algusest. Pärast 1905. aasta rahutusi läks mõisasüda Kohila Paberivabriku omandisse. Mõisa kõrvalhooned moodustasid vabriku abimajandi. Nõukogude ajal vabrik riigistati ja abimajand läks Kohila sovhoosile, ait-kuivati jätkas esialgu tegevust veski-aidana, hiljem kasutati seda laohoonena. 1970. aastatel jäi maja tühjaks ja hakkas lagunema. Taasiseseisvumise algaastatel läks hoone erakätesse. Ait-kuivatis tegutses mitu aastat Eesti Paeliidu ja kohalike huviliste eestvedamisel Paemuuseum, toimusid Rapla Paepäevad, ajalookonverentsid, mitmed näitused, teatrietendused. 2008. aastal ostis vallavalitsus ait-kuivati raamatukogu uueks hooneks.
Raamatukogu tegevus ait-kuivatis
Uus raamatukogu valmis tänu projektile „Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks”, mida kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Kohalike avalike teenuste arendamine”. Projekti kogumaksumus oli 14 882 908 krooni, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetussumma oli 10 909 171 krooni ja Kohila valla omafinantseering 3 973 737 krooni.
Raamatukogu avati renoveeritud Kohila mõisa ait-kuivatis 31. mail 2010.
Maja on kõigile avatud ja pakub külastajale erinevaid võimalusi – kes laenutab raamatut, kes vaatab kunstinäitusi, mõni seikleb internetiavarustes, teine loeb ajakirju ja värkseid ajalehti, kes vaadab meelepärast filmi, mängib lauamänge või lepib kokku kohtumise sõpradega. Igaühele leidub tegevust ning avastamisrõõmu.
Raamatukogu statistilised näitajad aastatel 2018-2022
Suurim külastuste arv oli raamatukogul 2018. aastal, enim laenutati trükiseid 2022. aastal. Kõige rohkem lugejaid registreeriti 2022. aastal, mil raamatukogu teenuseid kasutas 1941 lugejat (registreeritud lugejad).
| Aasta | Kasutajad | Külastused | Virtuaal-külastused | Laenutused | Fond |
| 2018 | 1 807 sh lapsi 695 | 28 876 sh laste arv 13 058 | 31 716 | 42 742 sh lastele 9 988 | 47 987 |
| 2019 | 1 920 sh lapsi 757 | 26 844 sh laste arv 11 326 | 21 576 | 43 135 sh lastele 9 622 | 48 575 |
| 2020 | 1 884 sh lapsi 718 | 23 742 sh laste arv 8 886 | 26 873 | 38 196 sh lastele 7 368 | 48 987 |
| 2021 | 1 939 sh lapsi 741 | 23 816 sh laste arv 8 747 | 14 574 (andmete arvestus muutus) | 41 160 sh lastele 8 756 | 48 660 |
| 2022 | 1 941 sh lapsi 781 | 27 567 sh laste arv 11 737 | 17 135 | 43 493 sh lastele 9 628 | 50 034 |
